tüdrukutega kuidagi teistmoodi käitumine teeb minust ka lihtsalt suurema ebavõrdsuse looja

Kristjan*, 20-aastane

Kuna lugu on omajagu teistsuguse formaadiga, kui ülejäänud siinsed lood siis mõtlesin siiski jagada.

Oma teismeea teises pooles või nii, kui need vaated enam vähem rohkem hakkasid välja kujunema, millised need soorollid ikkagi on, võitis minu arvamuse natuke julgem idee, et soorollide eristamisest on tegelikult tulnud ju vaid halba ning et kas poleks elu ilusam ilma neid tunnistamata. See "sookuivendamise" visioon juurdus külge ning ma veensin end aina enam, et minu jaoks ei peaks sugudel mingit vahet olema ning vahe nägemine või stereotüüpide loomine on lihtsalt sugudevahelise ebavõrdsuse juur. See kestis mõned kenad aastad, kus ma lugesin veel selle kohta juurde ja juurutasin usku aina enam, et tüdrukutega kuidagi teistmoodi käitumine teeb minust ka lihtsalt suurema ebavõrdsuse looja.

"stereotüüpide loomine on lihtsalt sugudevahelise ebavõrdsuse juur."

Mõnda aega hiljem, olin vaatamas perega televiisorit, kui seal tuli filmis lause, umbkaudselt: "igal naisel on enda kõrvale meest vaja", mis mulle naljakas tundus ja ma ütlesin emale, et "ei ole neil vaja mingit meest". Selle peale arvas ema, et ma olen kuu pealt kukkunud ning küsis, et kelle kaissu siis see naine õhtu lõpuks minema peaks minu arust. Ma olin veidi hämmeldunud ja näitasin seinal olevale pildile, kus oli selline sigarit tõmbav femme fatale energiaga modell ning küsisin, et kas temal peaks olema vaja kellegi käte vahele õhtul ronida ning ema ütles, et jah, temal on vaja just eriti tugevaid käsi, mille vahele õhtul ronida ja siis ma jäin vaikseks.

"Selle peale arvas ema, et ma olen kuu pealt kukkunud."

Eks aega läks mööda ja kui ma tõsisemasse suhtesse jäin ühe neiuga, siis hakkasid mingid illusioonid taas kukkuma vaikselt. Kuigi võrdõiguslikkus jäi tugevaks eesmärgiks, siis usk täielikku "sookuivendusse" kadus õige pea ning leidsin taas, et mingil määral erinevuste väljendamine pole kaugeltki negatiivne. Ei tee kellegile kahju, kui käituda "nõrgema sugupoolega" veidi vähem karmilt ning üleüldine härrasmehelikkus on ikka moes. Eks mingil määral on ikka segaduses olla, et mis see kõige õigem teguviis siiski on, aga eks ma tunnen, et olen tulnud paremuse poole hetkel.

*nimi muudetud

Loe kõiki lugusid

Vaata lugusid