Ma tahtsin endale juba põhikoolis/gümnaasiumis kasvatada pikki juukseid. Nii kui ma nad natuke pikemaks kasvatasin, siis hakkas vanemate poolt peaaegu et kiusamine pihta. Kutsuti "karvaseks" ja igal võimalikul hetkel mainiti, et ma pean juuksurisse minema ikka. "Ma näen nii kole välja." Lõpuks andsingi alla ja lõikasin lühikeseks. Vanemaks saades ja eraldi elama kolides see jätkus, aga ma ei näinud neid nii tihti niiet suutsin lõpuks juuksed välja kasvatada 28aastaselt.

Põhimõtteliselt kulus mul 15 aastat, et jõuda julgusega sinna maale, et olla täiesti tavaline inimene. Pikkade juustega mees ei ole ju teab mis haruldane. Praeguseks olen kasvatanud juuksed poole seljani ning korra lühikeseks lõiganud juuste annetamiseks ning nüüd uuesti õlgadeni kasvatanud. Siiani teeb mind kurvaks, et nii pikalt selleni kulus.

*nimi muudetud