mõtlesin, et kirjutan asjast, mille kohta pole kunagi kuulnud, et räägitaks. tegelikult isegi mitte et kurta, aga pigem selleks, et üldse keegi teaks või teadvustaks, mis levelitel soorollid eksisteerivad.

nt käin rühmatrennis koos kümnekonna naisega. trennisaali uks avatakse. kui mul on oma tüdruksõber kaasas, siis astub ta uksest sisse täpselt sel hetkel, nagu ise tahab. mina ootan, et kõik naised sisse läheks. tüdruksõber ütleb "tule nüüd, muidu ei saa me kõrvuti kohti". aga väga imelik on minna.

samamoodi astun bussi/trammi peale. tüdruksõber istub maha esimesele vabale kohale. mina vaatan kõigepealt ringi, et ega ole läheduses ühtki vanurit/rasedat/lombakat/või niisama naist, keda tuleks istuma lasta, ja siis valin uksest kõige kaugema, kõrgema koha, kus on kõige väiksem tõenäosus, et tuleb istet pakkuda.

kumbki neist ei ole probleem - mul ei ole mingit häda lasta inimestel istuda või neid eespool trennisaali sisse. aga need on alateadlikud soorollid, mida iga päev jõustame. võrdsust ei ole olemas ja tegelikkuses ei näe, et keegi seda ka taga ajaks.

või pisut ekstreemsem näide - vanaproua bussis kukub, kaks naist tema kõrval tõttab kohe aitama, ja mina pisut eemalt mõtlen, et ei hakka juurde trügima minema, prouaga juba tegeletakse ja minust poleks enam abi. siis pahandab üks vene tädi "maltšik, mine ometi appi". nõme tunne. olen mõelnud ka seda, et miks koolis kästakse alati poistel nt aulas toole liigutada. loodus seab mingites asjadel tüdrukutele/naistele piirangud, aga tooli jaksab sama hästi üles tõsta nii poiss kui tüdruk.

milleks neid soorolle vaja on, kellele neist peale tüdrukute kuidagi kasu on, kas on neilegi kasu... kohati tundub, et lihtsalt laiskusest oleme otsustanud, et mingite soorollidega me ei tegele, kuna naised ei kurda privileegide üle ja meestena oleks ka imelik nendele tähelepanu juhtida? arutelu oleks tore

*nimi muudetud